30.01.2024. Praegusel külmal ajal on mõte kuumast saunast ja sellele järgnevast lumme hüppamisest või enda kastmisest jäisesse vette igati kutsuv. Mis aga toimub kehas kuuma ja külma järsul vaheldumisel ning kuidas see organismile mõjub, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse ülemarst-juhataja dr Varje-Riin Tuulik. Kuidas paistab kuumast saunast lumme hüppamine taastusarsti seisukohast vaadatuna? Niisugune sooja ja külma vaheldumine on meie veresoontele päris korralik trenn. Neid füsioloogilisi ehk keha poolt tulevaid reaktsioone aitab selgitada universaalne stressiteooria. Mõistlikus koguses doseerituna ja konkreetsele inimesele sobivate kordustega stiimul väliskeskkonnast on treeniva mõjuga. Kui me aga selle füsioloogilise piiri ületame, võime treeniva toime saavutamise asemel kehale hoopis kahju teha. Mis toimub kehas kuuma ja külma vaheldumise ajal? Kui inimene on soojas saunas, siis üritab organism säilitada sisemist ühtlast temperatuuri – nii kehatüvel kui ka siseorganites. Kui väljastpoolt tuleb palju soojust, siis kätes ja jalgades olevad veresooned ning pindmised nahaveresooned laienevad ja algab higistamine, et seda soojust ära anda. Ja vastupidi, kui inimene läheb külma keskkonda, siis käte ja jalgade veresooned ning pindmised naha
28.12.2023. Väikelaste vanemad pöörduvad sageli taastusarsti vastuvõtule murega, et lapse jalad ei ole normaalselt arenenud, ning soovivad, et arst määraks lapsele jalgade asendi korrigeerimiseks taastusravi ning ortopeedilised jalatsid, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusarst dr Anu Arbet. Levinud kaebused on, et lapsel on X-jalad (genu valgum ehk valgusasend), O-jalad (genu varum ehk varusasend), lampjalad, laps istub W-asendis, ei oska joosta või kõnnib, jalad sissepoole pööratud. Enamikul juhtudest on aga tegemist täiesti normaalse jalgade arenguga ning korrigeerivate jalatsite kandmine ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Lapse jalgade areng Oluline on lapsevanematel teada, kuidas toimub lapse jalgade areng. Lisaks on vaja kindlasti eristada jalgade normaalset füsioloogilist seisundit patoloogilisest. Kui laps sünnib, siis on tal O-jalad (genu varum), põhjuseks lapse kokkusurutud asend emaüsas. Tavaliselt selline jalgade asend taandub 1 aasta vanuselt, mil laps hakkab end ajama püstiasendisse. O-jalgsust loetakse füsioloogiliseks, kui pahkluud koos seistes on lapse põlvedevaheline kaugus kuni 5 cm. Arsti/füsioterapeudi poole pöörduge, kui:
13.12.2023. Pelgulinna simulatsioonikeskusel, kelle juhendamisel harjutavad meedikud vastsündinu ja sünnitaja kriitiliste seisundite meeskondlikku lahendamist, täitub detsembris kümme tegutsemisaastat. Sünnitusmaja spetsialistide entusiasmist välja kasvanud algatus on nüüdseks tuntud pea igas Eestimaa sünnitusabi pakkuvas haiglas. Kõik algas 2010. aasta kevadel, mil neonatoloog-residendina Helsingi Ülikooli Haiglas töötav dr Liina Süvari kutsus haiglaga tutvuma dr Ervin Saiki, kes tol ajal töötas veel Tallinna Lastehaiglas, ning Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saiki. Külastuskäigu juurde kuulus ka vastsündinute elustamise simulatsioonkoolitus, millest Eesti arstid osa said. Juba aasta hiljem, septembris 2011 olid Helsingi Ülikooli Haigla naiste- ja lastekliiniku spetsialistid, eesotsas dr Liisa Rovamoga, kutsutud kaheks päevaks Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse, et viia kahe päeva jooksul läbi vastsündinu simulatsioonkoolitused, milles osales pea kogu naistekliiniku meditsiiniline personal. Tagasiside sellele oli suurepärane. Alustati neljakesi Et vajadus niisuguste regulaarselt toimuvate koolituste järele oli nüüd ilmselge, tuli tegudele asuda. Nii otsustas toonane naistekliiniku juhataja dr Maike Parve, kes toetas igakülgselt vajadust regulaarselt
17.11.2023. Tänase enneaegse sünni päeva puhul korraldasid Pelgulinna simulatsioonikeskuse koolitajad vastsündinute osakonnas töötoa, et harjutada enneaegse vastsündinu simulaatoril beebile LISA-meetodil surfaktandi manustamist. Simulatsioonikeskuse juhataja dr Liina Süvari selgitas, et enneaegsetel vastsündinutel on kopsudes vähem surfaktanti ehk ainet, mis hoiab kopsude kõige peenemaid alveoole avatuna, mistõttu tekivad neil sageli hingamishäired. Probleemi lahendamiseks tuleb beebile surfaktanti kopsudesse manustada. „Surfaktandi manustamine nii pisikesele vastsündinule on tõeline väljakutse ja nõuab arstilt väga häid käelisi oskusi. Protseduuri ajal on väga olulisel kohal ka meeskonnatöö: arsti assisteerimine ja beebi jälgimine õdede poolt. Protseduuri õnnestumiseks loob head eeldused regulaarne harjutamine, mille jaoks ongi vajalikud multidistsiplinaarse meeskonnaga töötoad, nagu täna läbi viisime. Meil on olemas enneaegset vastsündinut imiteeriv simulaator Anni (Premature Anne), mille soetasime käesoleva aasta kevadel Sünnitusmajade Fondi ja heade annetajate abiga,“ lisas dr Süvari. Surfaktandi manustamiseks on erinevaid võimalusi, kuid neist eelistatuim on LISA-meetod (LISA – less invasive surfactant administration), mis on kõige vähem invasiivne ja seega hapras seisundis enneae
13.11.2023. Iga aasta 17. novembril tähistatakse ülemaailmset enneaegse sünni päeva, mis juhib tähelepanu liiga vara siia maailma sündinud laste ja nende vanemate muredele. Seekordse päeva juhtmõte „Väike tegu, suur mõju: nahk-naha kontakt kõigile vastsündinutele” julgustab vanemaid tugevdama sidet oma enneaegse beebiga puudutuse kaudu, eriti nahk-naha kontakti kaudu, mida nimetatakse ka känguruhoolduseks. Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar räägib lähemalt, millega on tegemist. Mis on känguruhooldus? Känguruhooldus tähendab, et laps pannakse vanema – ükskõik kas ema või isa – palja rinna peale kaissu, nii et tekib nahk-naha kontakt. Nimetus viitab sarnasusele kängurutega, kes hoiavad oma poegi enda kõhutaskus. Ema või isa rinna vastas olles kannab beebi ainult mähkmeid ning peas on tal mütsike ja jalas sokid, et hoida teda soojas. Selline nahk-naha kontakt on eriline, sest tugevdab lapse ja vanema omavahelist sidet, kuid lisaks on sellel ka teaduslikult tõestatud meditsiiniline kasu. Känguruhooldus stabiliseerib lapse südame löögisagedust, aitab muuta tema hingamisrütmi korrapärasemaks ja tänu sellele hoida püsivana vere hapnikusisaldust. Laps on rahulikum, nutab vähem ja magab kauem. Känguruhooldus t
07.11.2023. Suutervis on oluline osa meie füüsilisest tervisest, sest hammaste olukord mõjutab kogu organismi tervist – katkistest hammastest alguse saanud põletikud hakkavad nõrgestama organismi vastupanuvõimet. Suukirurgiale spetsialiseerunud Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaarst dr Vitali Stsepaniuk rääkis, millistel juhtudel võib olla vajalik hamba eemaldamine ja millised on võimalused kaotatud hamba asendamiseks. Dr Vitali Stsepaniuk, millised on kõige tavalisemad põhjused, miks on vaja inimesel hammas eemaldada, jättes esialgu kõrvale tarkusehambad? Tänapäevane hambaravi on väga kõrgel tasemel ning ravivõimalusi on palju. Hambaravi eesmärk on ennetada hammaste kaotust, kuid teatud juhtudel võib hamba eemaldamine siiski olla vältimatu. Hamba eemaldamise üheks peamiseks põhjuseks on see, et hammas on niivõrd kahjustunud, et seda ei ole enam võimalik raviga päästa. Vahel on siiski võimalik hambajuur säilitada, et sellele kroon paigaldada, kuid kui ka juur on kahjustunud, peab hamba täies ulatuses eemaldama. Kahjustunud hammas tekitab suus põletikku, mis lisaks valule ja ebamugavusele võib kaasa tuua hoopis suuremaid riske tervisele. Teiseks, ka raske hambatrauma – näiteks õnnetus, kukkumine – võib hammast kahjust
29.09.2023. Menopaus on naise elus loomulik periood, mis algab keskmiselt 50. eluaasta ringis. Mitmed perimenopausiga kaasnevad muutused võivad põhjustada ebamugavust, kuid samas on see suurepärane aeg viia oma ellu sisse tervislikke harjumusi, et mõjutada positiivses suunas oma tulevasi eluaastaid, märgib Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst dr Annemai Märtson. Dr Annemai Märtson, mis on menopaus? Menopaus tähistab viimast munasarjade poolt kontrollitud menstruatsiooni ja seda saab hinnata tagantjärele. Kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud, saame öelda, et naine on menopausis. Loomulik menopausi iga on 51. eluaasta ringis ja me peame normipäraseks menstruatsioonide lõppemist pärast 45. eluaastat. Kui mõtleme sellele, et naise oodatav eluiga tõuseb – Eestis on see 2022. aasta andmetel 82 eluaastat –, siis viljakale eale järgnev eluperiood hõlmab naise elust umbes kolmandiku ehk 30-40 aastat. Seepärast ongi tähtis mitte ainult keskenduda sümptomitele, mida see eluperiood kaasa toob, vaid just nimelt, mida annab perimenopausi eas ära teha, et pikendada tervena elatud aastaid ja ennetada kroonilisi haiguseid. Mis võib olla põhjuseks, kui menopaus algab enne 45. eluaastat? Kõige sagedasem varajase menopausi põhjus on tihtilugu seotud mõne haigusega, näiteks on naise
28.09.2023. Uriinipidamatus on laialt levinud probleem, WHO uuringute andmetel kannatab selle häire all kuni 10 protsenti elanikkonnast. Naistel esineb seda kaks korda enam kui meestel – iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Stressinkontinentsi ehk stress-tüüpi uriinipidamatust esineb naiste hulgas pooltel juhtudel kõigist uriinipidamatuse vormidest. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei puuduta see sugugi üksnes vanemaealisi – vastupidi, stress-tüüpi pidamatust esineb tihtipeale ka noorematel naistel ja põhjuseks on raseduse, sünnituse, hormonaalsete muutuste jm tagajärjel nõrgenenud vaagnapõhjalihased. Haiguse tekkes on oma osa ka geneetikal. Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna ülemarst-juhataja dr Külli Idla selgitab, et stress-tüüpi uriinipidamatus tähendab tahtmatut uriinileket pingutuse ajal, näiteks köhides, aevastades, naerdes, hüpates või raskusi tõstes. „Paljud naised lepivad sellega kui paratamatusega ega pöördu selle murega arsti poole kas teadmatusest või valehäbist, kuigi abi võib olla nii vaagnapõhjalihaste treenimisest kui ka spetsiaalsest ravist,“ lisab ta. Hiljuti hakati Lääne-Tallinna Keskhaiglas pakkuma stress-tüüpi uriinipidamatusega naistele uudset ravi. Tegemist on ureetra ehk kusiti limaskesta aluse täitesüstiga, mis annab kusitile n
04.05.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuses on Baltikumis esimesena alustatud sakraalse neuromodulatsiooni protseduuridega soolepidamatusega patsientide raviks. Sakraalne neuromodulatsioon ehk sakraalnärvi stimulatsioon on soolepidamatusega patsiendile näidustatud juhul, kui konservatiivne ravi ei ole andnud soovitud tulemust. „Protseduuri käigus paigaldatakse patsiendile kolmanda või neljanda sakraalnärvi juure lähedusse elektrood, mis on kaks-kolm nädalat ühendatud ajutise kehavälise stimulaatoriga. Stimulaator annab elektrilise impulsi sakraalnärvile, mis aitab kontrollida pärasoolt ja soolefunktsiooni läbi muutuste ajukeskustes,“ kirjeldas ravi toimemehhanismi dr Kaur Liivak, Lääne-Tallinna Keskhaigla üldkirurgia- ja koloproktoloogiakeskuse ülemarst-juhataja, lisades, et elektriline impulss on niivõrd nõrk, et inimene ise seda ei tunne. Juhul, kui kolmenädalase prooviperioodi ajal patsiendi soolepidamatuse episoodid vähenevad vähemalt 50 protsendi võrra ning seadme väljalülitamisel tekivad sümptomid uuesti, on näidustatud sakraalnärvi püsistimulaatori paigaldamine. Püsistimulaator meenutab väljanägemiselt kardiostimulaatorit ja see paigaldatakse nahaaluskoesse tuharapiirkonda. Seadme aku kestab tavaliselt umbes viis aastat. Nüüdseks on esimestel patsientidel ajutine
09.06.2022. Alates sügisest avab Tartu Tervishoiu Kõrgkool pealinnas radioloogiatehnikute õppe, mis hakkab toimuma nii Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) kui ka Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) juures. Mida niisugune õpe endast kujutab ja miks radioloogiatehniku eriala valida, räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla juhtiv radioloogiatehnik Kadri Karner. Mis puhul avatakse sel aastal radioloogiatehnikute õppegrupid Tallinnas asuva kahe keskhaigla – LTKH ja ITK – juures? Radioloogiatehnikuid koolitab Eestis ainukesena Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja seda aastast 1999. Õpe kestab 3,5 aastat, mille käigus omandatakse rakenduslik kõrgharidus (bakalaureusekraad). Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna kahe keskhaigla vahel on sõlmitud koostööleping, mille raames saab sellest sügisest õppida ka Tallinnas. Õpe toimub enamik ajast haiglates kohapeal, aga maksimaalselt 20 päeva semestris ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. LTKH grupp koosneb kaheksast tasuta õppekohast ja kuni neljast tasulisest eksternõppe kohast. Regionaalse õppe eesmärk on koolitada tervishoiuvaldkonna spetsialiste just seal, kus neid kõige enam vajatakse. Haigla juures õppima asumine tekitab positiivse sideme selle tervishoiuasutusega, muudab töötaja ettevalmistuse efektiivsemaks ning loob ka eelduse just seal t